Valimissüsteem ja valimised

Meie eesmärk on anda kogu võimutäius kodanikkonnale. Selleks tuleb muuta kardinaalselt kogu valimissüsteemi, sealhulgas ka -seadusi.

Meie taotlus on: riigikogu ja kohaliku võimu esindajaid ei valita ÜLERIIGILISELT erakondade ega üksikkandidaatide hulgast. Üleriigilised erakondade ja üksikkandidaatide valimised tuleb asendada valimistega põhimõttel alt-üles, mille kohaselt peavad kodanikud saama valida enda hulgast neid, keda tunnevad ja usaldavad.

Kehtivat valimissüsteemi tuleb muuta järgmiste põhimõtete alusel:

  • üleriigilisi valimisi ei toimu
    • erakonnad ja üksikkandidaadid valimistel ei osale – loe miks »

Esindusdemokraatia teel valitakse kodanikkonna esindajad põhimõttel alt-üles:

  • Külakogu
    • moodustub majapidamiste esindajatest, kes on hääleõiguslikud kodanikud
      • külakogu valib endi hulgast külavanema
  • Valla- või linnakogu
    • moodustub valitud külavanematest
      • valla- või linnakogud valivad enda hulgast valla- või linnavanemad
    • valla- või linnakogud valivad enda hulgast esindajad riigikogusse
  • Riigikogu
    • moodustub valla- või linnakogude hulgast valitud esindajatest
      • riigikogu valib endi hulgast riigikogu vanema ja asevanemad
        • riigikogu kinnitab ametisse riigivanema

NB! Üksikasjadega peavad tegelema oma ala asjatundjad koostöös teadlastega.

Meie nägemuse kohaselt võiks külakogu suuruseks olla 200 kuni 300 hääleõiguslikku kodanikku. See on optimaalne arv, mille piires inimesed üksteist tunnevad ja saavad valida enda seast parima külavanema.

Eestis on ca 900 000 hääleõiguslikku kodanikku. Sellest tulenevalt: 900 000 / 200 = 4 500 külavanemat.

Külakogu iga 200 hääleõigusliku kodaniku kohta valitakse 1 esindaja ehk külavanem.

  • kõikidest külavanematest moodustuvad valla- või linnakogud

Valla- või linnakogus esindab iga liige ca 1 000 hääleõiguslikku kodanikku. Keskmiselt on igas valla- või linnakogus 10 liiget.

Riigikogu iga liige esindab ca 10 000 hääleõiguslikku kodanikku. Riigikogu 2019. a valimistel oli valimisnimekirjas 887 420 hääleõiguslikku kodanikku. Selle kohaselt moodustuks riigikogu 89 liikmest.

Kehtivad valimisseadused: Riigikogu valimise seadus, Kohaliku omavalitsuse (KOV) volikogu valimise seadus, Vabariigi Presidendi valimise seadus, Euroopa Parlamendi valimise seadus ja Rahvahääletuse seadus

Author: admin