Meie eesmärk on anda kogu võimutäius kodanikkonnale. Selleks tuleb muuta kardinaalselt kogu valimissüsteemi, sealhulgas ka -seadusi.

Meie taotlus on: riigikogu ja kohaliku võimu esindajaid ei valita ÜLERIIGILISELT erakondade ega üksikkandidaatide hulgast. Üleriigilised erakondade ja üksikkandidaatide valimised tuleb asendada valimistega põhimõttel alt-üles, mille kohaselt peavad kodanikud saama valida enda hulgast neid, keda tunnevad ja usaldavad.

Kehtivat valimissüsteemi tuleb muuta järgmiste põhimõtete alusel:

• üleriigilisi valimisi ei toimu
  • erakonnad ja üksikkandidaadid valimistel ei osale – loe miks »

Esindusdemokraatia teel valitakse kodanikkonna esindajad põhimõttel alt-üles:

• Külakogu
  • moodustub majapidamiste esindajatest, kes on hääleõiguslikud kodanikud
    • külakogu valib endi hulgast külavanema
      • Eestis on ca 4500 küla ja ca 900 000 (2019.a. 887 420) hääleõiguslikku kodanikku. Enamikus Eesti külades elab alla 100 inimese ehk väiksemad lähikondsed külad moodustuvad külakogu keskmiselt 500-st hääleõiguslikust kodanikust ja neid esindab üks külavanem. Külavanemaid kokku on seega ca 1800.
• Vallakogu

Eestis on 15 linna ja 64 valda + Tallinnas 8 linnaosa ehk kokku 87 vallakogu. Ametlikult on veel Kohtla-Järvel 5 linnaosa, kuid need ei moodusta täna eraldiseisvat valimisringkonda.

• • Vallakogu moodustub valitud külavanematest ehk keskmiselt igas vallakogus on 20 külavanemat.
    • Vallakogu valib enda hulgast vallavanemad, kokku 87 vallavanemat.
      • Vallavanem esindab küla-valda-linnaosa-linna riigikogus.
• Riigikogu
  • moodustub vallavanematest ehk 87 liikmest
    • riigikogu valib endi hulgast riigikogu vanema ja 2 asevanemat
      • riigikogu kinnitab ametisse riigivanema

NB! Üksikasjadega peavad tegelema oma ala asjatundjad koostöös teadlastega.

Vaata ka: valimised.ee

Kehtivad valimisseadused: Riigikogu valimise seadus, Kohaliku omavalitsuse (KOV) volikogu valimise seadus, Vabariigi Presidendi valimise seadus, Euroopa Parlamendi valimise seadus ja Rahvahääletuse seadus