Sotsialism

Sotsialism (ladinakeelne sõna socialis tähendab “ühiskondlik”) on riigikord, mille põhiomadusteks on:

  • valitsemine: palju riiki
    • riik korraldab ja reguleerib inimeste elu ja ettevõtlust, mida rohkem, seda vasakpoolsem;
    • riik on valitseja ja rahvas on alluv
  • omand:
    • ühisomand – puudub eraomandus
    • tootmisvahendid on ühiskonna oma ehk riigi omanduses;
  • ideoloogia: võrdsus, kollektivism ja koostöö;
    • olenemata inimeste võimekusest, oskustest saavad kõik võrdselt
    • sõnavabadus – puudub, vaid tuleb toetada sotsialismi ideoloogiat
  • maailmavaade: vasakpoolne
    • maksud – mida kõrgemad maksud, seda vasakpoolsem

Sotsialism ja kapitalism on vastandid.

Sotsialistide arvates, peaks üleminekuperioodil kapitalismist sotsialismi toimuma järkjärguliselt, kus on lubatud eraomand, üritatakse ühiskondlikku rikkust luua ja jaotada seda ümber võrdsemalt.

Ajalooliselt on tegelikult üleminekut teostatud vägivaldselt või siis riigivõimu kurjasti kasutades, piirates sõnavabadust, reguleerides inimtegevust, orjastades kõrgete maksudega jne nii nagu me seda näeme ka tänapäeval.

Sotsialismi erinevad vormid:

  • demokraatlik sotsialism ehk sotsiaaldemokraatia
  • tänapäeva sotsiaaldemokraatia (sotsliberalism, vasakliberalism, )
  • sionistlik sotsialism (sionism)
  • natsionaalsotsialism (natsism)
  • marksism
  • kommunism
  • anarhism

Natsionaalsotsialism (natsism) erines kommunismist omandisuhetes. Natsid ei sundinud eraomandit, vaid allutasid eraomandi ainult riigi eesmärkidele. Hitler on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et sotsialism on tema mõistes peamiselt hinge, mitte vara sotsialiseerumine: vara võib mingil määral jätta erakätesse, kui seda haldav omanik on riigist sõltuv.

Author: EEK OrgGrupp