Raisatud raha, raisatud elud, raisatud Eesti riik.

Ivan Makarov 2018.20.12
Autor/allikas: ERR

Sellise “ülemkihi” all ei pea Rahvas enam kaua vastu.
nov. 2021 Ivan Makarov

Eesti rahvast varastab juba aastakümneid paljaks jõuk uppumatuid ametnikke ja korrumpeerunud parteilasi.

Mõned päevad tagasi selgus ootamatult, et koroonakriisi ülevaated, mille koostab iga päev riigikantselei seirekeskus, kannavad märget „Asutusesiseseks kasutamiseks” (AK) ja on salastatud 2026. aastani. Nii et muutub arusaadavamaks ka peaminister Kaja Kallase vingerdamise ja salatsemise põhjus nendes küsimustes: tegemist on ilmselt perekondliku traditsiooniga, sest ka näiteks Põhja-Eesti pangast 10 miljoni dollari kadumine ja VEB- fondi veel suuremad rahalised kaod on salastatud peaaegu kahe põlvkonna elu ajaks, ehk varuga. Sellisel juhul võib ükskõik missugune kahe korruptsioonierakonna koalitsiooni sees moodustatud jõuk hakata otse röövima panku ja kauplema inimorganitega, ning kuulutada kohe oma teod riiklikuks saladuseks.

Siin lömitatakse iga sissesõitnu ees, kellele tundus, et tema poole vaadati kuidagi valesti, ja ta hakkab meie rahvast tema enda kodus noomima ja sildistama. Siin laimatakse Eestist hoolivaid inimesi, pakutakse meie kodu välja igale sisseastujale. Meil on ilma igasuguse ravikindlustuseta mitukümmend tuhat pereema, kes võlgnevad oma täielikku kaitsetust ka isiklikult Siiri Oviirile ja keskerakonnale, aga sissesõitnud saavad tasuta arstiabi kogu paketi.

Eesti “ülemkihtides”, mis koosnevad mitte ainult koorest, vaid ka muust, mis ujub ja hulbib, on välja kujunenud ligilik-randperelik (ühiskonnaheidikud las kärvavad) suhtumine siinsetesse inimestesse. Meil jalutab vabalt ringi eluaegse vanglakaristuse saanud pedofiil ja justiitsminister Maris Lauri, irve vaglavalgel näol, õpetab riigikogus sellest jahmunud rahvasaadikutele, mis asi on seadus. Sellise “ülemkihi” all ei pea rahvas enam kaua vastu.

Kõige võikamad zombid tekivad poliitilistest laipadest.

Eesti välisministeeriumist saadeti Keeniasse kahenädalasele missioonile „Eesti Arstid Aitavad Maailma” delegatsioon just meie riigis ja naabritel möllava pandeemia kõrghetkel, kui Eesti jõudis koroonaga nakatumiste poolest maailmas esikohale, kui napib arste ja plaanilised operatsioonid on peatatud. Kogenud meedikud asendatakse sealjuures Eesti haiglates tudengitega.

Maailmas elab praegu peaaegu 8 miljardit inimest, Keenias – umbkaudu 60 miljonit, ja meie arste saadetakse minema veidi üle miljonilise elanikkonnaga riigist, mille tervishoid ei tule toime omaendagi elanike elude päästmisega? Kui „Eesti Arstid Aitavad Maailma” tõesti tahaksid aidata maailma, peaksid nad alustama oma territooriumilt, mis on ju samuti maailma osake. Kui sul on koduaias seapesa, ära roni oma kühvli ja ämbriga Raekoja platsile. Ravigu oma rahvast Nuustakul ja ärgu tegelegu „pakazuhha” ning planeedi jaoks ökoloogiliselt raskel ajal lennukikütuse põletamise ja viiruse levitamisega. Ei ole õige hetk etendada Mikluhho-Maklaid.

Meil on ülemkihtides, mis koosnevad mitte ainult koorest, vaid ka muust, mis ujub ja hulbib, välja kujunenud ligilik (ühiskonnaheidikud) ja randperelik (las kärvavad) suhtumine siinsetesse inimestesse. Meil jalutab vabalt ringi eluaegse vanglakaristuse saanud pedofiil, kes vägistas ja tappis 5-aastase plikatirtsu, ja justiitsminister Maris Lauri, irve vaglavalgel näol, õpetab riigikogus sellest jahmunud rahvasaadikutele, mis asi on seadus. Kui seadus lubab eluaegse saanud lastevägistajal ja mõrvaril vabalt jalutada laste keskel, siis see tähendab, et taoline seadus tuleb erakorralisel riigikogu istungjärgul otsemaid muuta ja õigluse ning meie laste elude üle irvitav minister lasta lahti ilma igasuguse kompensatsioonita, nagu tehakse paljude oluliselt adekvaatsemate ja ausamate inimestega.

Ajupesu on jõudnud juba Venemaa tasemele, kus inimesed lähevadki siiralt valimisjaoskondadesse ja valivad Putinit ja Jedinaja Rossijat täiesti vabatahtlikult. Meilgi minnakse ja hääletatakse vargustega korduvalt vahele jäänud poliitikute poolt, ja isegi kui neil jääkski häältest puudu, siis on tõenäoliselt abiks elektrooniline hääletamine, mis on kuritegeliku tsensuuri maailmapesa metafacebooki totaalse inimestega manipuleerimise süsteemiga ühest puust.

Pärast 1917. aasta riigipööret jagas Venemaal võimu haaranud kuritegelik marksistlik bande rahva kaheks osaks ja ässitas „rahvavaenlastele” (intelligents, vaimulikud, töökas osa talupoegadest) kallale muidusööjate mauseritega armee, kellel oli õigus röövida, põletada, vägistada ja tappa. Ajalugu kordub: võimupöörde abil võimu haaranud kahe ülikorrumpeerunud erakonna valitsus lubab tänavatel jalutada pedofiilidel ja mõrvaritel ning tegeleda taksondusega umbkeelsetel vägistajatel Aafrikast. Iga päev loeme me valitsust toetavas „eesti” meedias ähvardusi ja solvanguid oma riigist ja kodust hoolivate eestlaste kohta. Sotsiaalmeedias lubatakse kutsuda üles tapma konservatiive, ja korrakaitse ei pea seda ohtlikuks. Kui aga mingi inimne käib välja uitmõtte filmida haiglates, tõttab tema juurde kaks vankritäit politseimehi. Muide, Venemaal on äsja kuulutatud tagaotsitavaks inimõiguslaste organisatsiooni Gulagu.net informaator Sergei Saveljev, kes avalikustas Venemaa kolooniates teostatud vangide piinamiste videoarhiivi. Saveljev palus poliitilist varjupaika Prantsusmaal. Kas ei tule tuttav ette?

Meie vasakliberaalsed võimud ei hooli nendele allutatud Eesti elanike eludest. Nad poputavad puugi moodi võimu külge klammerdunud Tanel Kiike, kelle hingel on veerand miljonit pahaks minna lastud vaktsiinidoosi ja nakatumise esikoht maailmas. Nad lubavad Rita Holmi lasteaedadesse ja Vassili Otškalenkot tänavatele. Nad soodustavad inimeste ja eriti noorukite vaimset ja füüsilist sandistamist – inimesele on antud ainult üks elu, ja meie seadusandjad teevad kõik selleks, et inimesed saaksid ennast vigastada kiirkorras, pika mõtlemiseta, et jääda ülejäänud, ilmselgelt kunstlikult lühendatud eluks, ravimitest sõltuvateks, pereta ja lasteta santideks. Nagu oleks tegemist autoromudega – tuunin, tõstan summutajatoru teise kohta, pärast mõtlen ümber ja tõstan jälle tagasi. Teie torud ja elud lähevad aga raisku.

Muide, justiitsministri poolt Vassili Otškalenko poputamine võib lõppeda rahutustega: eile, oktoobri viimasel päeval, näitas NTV kuulsat rohkete lavastustega krimisaadet, kus räägitakse nõukogude aja legendaarsetest roimadest. Pensa linna serval vägistati ja tapeti metsas kümneid noori tüdrukuid, lõpuks päästeti üks neist juhuslikult mööda kõndinud noorte poiste poolt. Oli koostatud fotorobot, ja miilitsa abitusest nördinud kohalikud elanikud relvastusid, peamiselt labidatega, ja kammisid sealsed alad läbi, et kaabakas ära lintšida. Kuna fotorobotil oli kujundatud vuntsidega mees, sai mitu vuntsilist seenelist tõsiseid vigastusi. Kuid sadist jätkas oma tegusid. Ka meiegi vaga Haapsalu rahvas võib mingil hetkel hakata allkirjade kogumise asemel ise kaitsma oma lapsi Maris Lauri mõistva suhtumise ja humanismi objekti – laste läheduses hiiliva mõrtsuka ja perverdi eest. Kui midagi peaks juhtuma, siis üht roima kaasosalist pole vaja otsida ega tuvastada, sest see on justiitsminister Maris Lauri. Kes irvitab selle peale, et inimesed on oma laste pärast mures. Kunagi Rein Raud rääkis midagi sellest, et meid valitsevad moraalsed värdjad. Äkki on õige aeg seda korrata.

Loomulikult ei läinud meie ühiskond kohe niivõrd lõhki ja olukord ei muutunud väljakannatamatuks päevapealt. See protsess langes kokku meile siia Euroopa kontrollpalatist saadetud riiaka ja ülbe ametniku tegutsemise aastatega: pidev vastandamine, oponentide vaenamine ja mustamine, Eesti riikluse õõnestamine ja presidendiinstitutsiooni häbistamine soodustasidki sallimatuse ja vastasseisu lainet, mis kulmineerus vahetult enne euroemissari lahkumist. Pole ime, et riigiaparaat, kus mõistetakse küll nii olukorra tõsidust kui ka seda, et inimesed saavad aru, kes on kogu selle jama põhjustajad, pikendas mõttetu tegelase turvamist riigi poolt.

Miks peaksid Eesti maksumaksjad ja noored andekad inimesed kestvalt toitma ja pilpal kandma inimest, kes läks Ukraina oligarhi teenistusse, enne seda tehes maha Ukraina usaldusväärsust ja ajades meid liitlastega tülli? Kaua veel rahastatakse välisriikide teenistuses olevat muidusööjat ja provokaatorit? „presidendi” kantselei andmetel kulus üksnes Kersti Kaljulaidi esindusrõivastele ligi 150 000 eurot. See oli siis nagu tšehhi klaasist Vabaduse risti hooldamine: miljonid tuulde loobitud, aga sammaldub ikka. Kui palju inimesi pidid selle edeva „Rakvere jõuluime” mõttetuks kaunistamiseks tööd tegema, raisates sellele oma annet ja elupäevi ja saades vastu etteheiteid, noomitusi ja eestlaskonna killustatust?

Vahel koergi komistab – nii ka Kroonika avaldatavas kollases pahnas võib leida mõtlemapanevat informatsiooni. 20. oktoobril ilmus seal lugu „Kersti Kaljulaidi isiklik assistent Kristi Petolai avameelselt: oma elu jäi pausile”.

“Sahmakas külma vett olid nõuniku sõnad, et sünni- ja tähtpäevad tuleb ära unustada,” meenutab President Kersti Kaljulaidi isiklik assistent Kristi Petolai mõne aasta tagust hetke, kui riigipea plaanimuutus tema eraelu pea peale keeras. “Mingil hetkel avastasin, et pole terve aasta käinud maal lähedasi vaatamas. Oma elu jäi pausile,” tunnistab Petolai, kelle ülesannete hulka kuulus näiteks presidendile meigi tegemine ja riietuse ette valmistamine. Assistendiametit Kadriorus hoidis ta lähedaste eest pikalt enda teada. „Kui viimaks emale rääkisin, oli tema kõige esimene reaktsioon, et nüüd lükkan ju pere saamist veel edasi. Olin selleks hetkeks olnud kümme aastat kestnud kooselus, lapsi polnud.”

Samal ajal peavad „presidente” toitvad mehed ja naised, kelle sissetulekud on kümme korda väiksemad, ise maksma oma riiete ja näohoolduse eest. Oli see siis mingi kuninganna mesilane? Aga rahva iive ei ole ju tõusnud, vaid hakkas veel kiiremini langema.
Mille ja kelle nimel raiskavad noored eesti inimesed oma elu võõraste tõdede kehtestamisele Eestis ja eikusagilt kerkinud „patriitside” teenindamisele? Kuid see on lõpuks igaühe isiklik valik.

Kuid rahvale tervikuna ei anta mitte mingisuguseid valikuvõimalusi. Meie meedia ja võimu ühisorganism teostavad tõelist „punast terrorit”.
Selle mürgist lima eristava käsna all ei pea väiksearvuline rahvas enam kaua vastu.

Author: EEK OrgGrupp