Tutvu ka: milline on õiglane maksusüsteem!

On kolme tüüpi palgalisi töötegijaid (sh ettevõtjaid):

• aineliste väärtuste loojad maksumaksjatena
  • vaimsete väärtuste loojad maksumaksjatena
    • ja need, kes elavad ainult maksutulu arvelt

Ametlikku statistikat aineliste väärtuste loojate arvu kohta ei ole, küll aga on olemas ametlik statistika palgatöötajate kohta. 2019. aasta seisuga on Eestis 598 300 palgatöötajat. Avalikus sektoris töötab neist 159 500 ja erasektoris 438 800.

Eesti elanikkonnast (ca 1,32 miljonit) elas aastal 2018 absoluutses vaesuses (alla 215 euroga kuus) 299 600‬ ja suhtelises vaesuses (alla 569 euroga kuus) 516 100 elanikku. Kokku on meie riigis vaeseid üle 815 000 inimese. Vaata: stat.ee või koopiat.

Nende inimeste hulk, kes elavad tänu aineliste väärtuste loojatele, on tegelikkuses kolossaalne. Ebaõiglaseks teeb kogu pildi ka asjaolu, et meie riigis on ülepaisutatud ametnike armee, keda väärtuste loojad ülal peavad pidama.

Väide, justkui oleksid riigipalgalised ausad maksumaksjad, on demagoogiline absurd, kuna maks, mida riigipalgaliste töötasult arvestatakse, on eelnevalt juba tulnud sellest samast riigikassast, kuhu seesamune maks tagasi kantakse. Tegemist on piltlikult öeldes raha ümbertõstmisega ühest taskust teise.

Kuigi meile väidetakse, justkui oleks Eestis maksukoormus Euroopa mõistes suhteliselt madal, on see Eesti jaoks siiski hullumeelselt kõrge. Maksukoormust saab tõlgendada mitmeti ja tänase tõlgenduse kohaselt arvutatakse maksukoormust palgafondi põhjal, mitte aga kättesaadava palga summast. See loob inimesele eksitava mulje, nagu oleksid numbrid madalamad kui need tegelikkuses on.

Allpool tabelis toome välja otsesed maksud palga suhtes. Vaatleme, kui palju saab Riik maksuraha ehk kui palju peab inimene tegema tööd riigi jaoks ja enda heaks.

Näiteks: võttes aluseks keskmise töötasu ja tööaja 172 tundi kuus, tehakse enda heaks tööd 106 tundi ja maksude jaoks veel 66 tundi. Vaata allolevaid tabeleid.

Tegelikkus on veelgi trastilisem: kui kulutame palga ära, siis maksame veel 20% käibemaksu ehk saame seega 20% võrra palka vähem. Lisaks maksame kõiksuguseid muid makse, aktsiise ja riigilõive. Kokkuvõtlikult võiks öelda, et laias laastus teeme 86 tundi (100%) tööd enda heaks ja veel 86 tundi (100%) tööd maksude maksmiseks. Täpsemalt arvuta ise vastavalt oma saadud palgale, abiks on allolevad tabelid. Selline maksukoormus on ääretult ebaõiglane ja võtab tahtmise suuremat palka teenida. Isegi kui saad töötasu kätte 500 eurot (mille pealt riik on saanud juba 194 eurot), siis selle ärakulutamisel saab riik sellest veel 100 eurot (käibemaks 20%). Ja tuletame jällegi meelde, et siinkohal ei ole arvesse võetud kõiki muid makse, aktsiise ja riigilõive. Tihtipeale ei jätkugi nendeks.

Oluline on siinkohal veel ära märkida, et sotsiaalmaksu lugemine justkui tööandja kuluks on alatu demagoogiline võte meie seadusloomes. Tegelikkuses on kõik maksud töötaja kanda, sest need makstakse tema väljateenitud palga pealt. See on ühtlasi ka konfliktsete suhete põhjuseks tööandja ja töötaja vahel. Täna on tööandja justkui see kuriloom, kes lihtsalt ei taha suuremat palka maksta. Küll aga jääb varju, et enamik inimtööjõuga ettevõtteid ägab maksukoormuse all ega suuda töötajatele selgeks teha, et väiksema maksukoormuse korral võiks nende palk suurem olla.

 

Kuni 2018. aastani kehtis Eestis ühetaoline ja proportsionaalne tulumaks.

2017	Alampalk	Keskmine palk	Neto 1000	Neto 2000
Brutopalk	470,00	1221,00	1250,00	2546,68
Netopalk 100% EUR	398,46	977,64	1000,00	2000,00
Sotsmaks EUR	155,1	402,93	412,5	840,4
Sotsmaks %	38,92	41,21	41,25	42,02
Isikutulumaks EUR	54,62	199,41	205,00	455,55
Isikutulumaks %	13,71	20,40	20,5	22,75
Kogumispension EUR	9,40	24,42	25,00	50,93
Kogumispension %	2,36	2,50	2,50	2,55
Töötuskindlustus EUR	11,28	29,31	30,00	61,12
Töötuskindlustus %	2,83	3,00	3,00	3,06
Kokku Riik EUR	230,4	656,07	672,5	1407,45
Kokku Riik %	57,82	67,11	67,25	70,37

 

Alates 2018. aastast hakkas kehtima astmeline tulumaks.

2019	Maksuvaba	Neto 1000	Keskmine	Neto 1620
Brutopalk	518,67	1221,00	1407,00	2546,68
Netopalk 100% EUR	500,00	1000,00	1162,08	1620,00
Sotsmaks EUR	171,16	385,11	464,31	693,20
Sotsmaks %	34,23	38,51	39,96	42,79
Isikutulumaks EUR	0	125,00	194,27	405,00
Isikutulumaks %	0	12,50	16,72	25,00
Kogumispension EUR	10,37	23,34	28,14	42,01
Kogumispension %	2,07	2,33	2,42	2,59
Töötuskindlustus EUR	12,45	28,01	33,77	50,41
Töötuskindlustus %	2,49	2,80	2,91	3,11
Kokku Riik EUR	193,98	561,46	720,49	1190,62
Kokku Riik %	38,80	56,15	62,00	73,50

Bensiini ja diiselkütuse maksustamine 2019

Bensiin 95	EUR/L	Juurde%		Diisel	EUR/L	JuurdeHind%
Sisseostuhind	0,490			Sisseostuhind	0,557
Aktsiis	0,563	114,90%		Aktsiis	0,493	88,51%
MinVaruMaks	0,040	8,16%		MinVaruMaks	0,040	7,18%
Marginaal*	0,106	21,63%		Marginaal	0,100	17,95%
Kokku	1,199	145%		Kokku	1,190	114%
Käibemaks	0,240	48,94%		Käibemaks	0,238	42,73%
Summa:	1,439	193,63%		Kokku:	1,428	156,37%

*Marginaal on brutotulu, millest kaetakse kõik kulud + Omanikutulu

 

Ostes 100 liitrit kütust, saab riik makse ja aktsiise alljärgnevalt:

Bensiin 95 100 L	EUR	Juurde%		Diisel 100 L	EUR	Juurde%
Sisseostuhind	49,00			Sisseostuhind	55,70
Aktsiis ja muud*	84,28	172,00%		Aktsiis ja muud	77,10	138,42%
Ost kokku ehk kuluosa palgast	143,90			Ost kokku ehk kuluosa palgast	142,80
tööjõumaksud	105,75	215,82%		tööjõumaksud	106,83	191,80%
Kokku riigile:	190,03	387,82%		Kokku riigile:	183,93	330,22%

*Arvestatud on ainult maksud ja välja jäetud on ettevõtte marginaal

Muud maksud ja aktsiisid

• Maksud:
  • käibemaks: 20%
  • raskeveokimaks
  • tollimaks:
  • hasartmängumaks
  • ettevõtlustulu maks
  • keskkonnatasud
• Aktsiisid:
  • vedelkütus
  • gaasiline kütus
  • tahkekütus
  • elektrienergia
  • alkoholi
  • tubakatooted
  • pakendi
• Kohalikud maksud:
  • maamaks
  • reklaamimaks
  • teede ja tänavate sulgemise maks
  • mootorsõidukimaks
  • loomapidamismaks
  • lõbustusmaks
  • parkimistasu
• Lisaks koormatakse inimest ka riigilõivude ja muude teenustasudega.