Maksud enne ja pärast aastat 2018

image_pdf

Tutvu ka uue maksusüsteemiga!

On kolme tüüpi palgalisi töötegijaid (sh ettevõtjaid):

  • aineliste väärtuste loojad maksumaksjatena
    • vaimsete väärtuste loojad maksumaksjatena
      • ja need, kes elavad ainult maksutulu arvelt

Ametlikku statistikat aineliste väärtuste loojate arvu kohta ei ole, küll aga on olemas ametlik statistika palgatöötajate kohta. 2019. aasta seisuga on Eestis 598 300 palgatöötajat. Avalikus sektoris töötab neist 159 500 ja erasektoris 438 800.

Kui riiklikke toetusi ja pensioneid sissetulekute hulka mitte arvestada, elab Eesti elanikkonnast (ca 1,32 miljonit) absoluutses vaesuses (alla 215 euroga kuus) 299 600‬ ja suhtelises vaesuses (alla 569 euroga kuus) 516 100 elanikku. Kokku on toetuste ja pensionite saajaid üle 815 000 inimese. Vt stat.ee

Nende inimeste hulk, kes elavad tänu aineliste väärtuste loojatele, on tegelikkuses kolossaalne. Ebaõiglaseks teeb kogu pildi ka asjaolu, et meie riigis on ülepaisutatud ametnike armee, keda väärtuste loojad ülal peavad pidama.

Väide, justkui oleksid riigipalgalised ausad maksumaksjad, on demagoogiline absurd, kuna maks, mida riigipalgaliste töötasult arvestatakse, on eelnevalt juba tulnud sellest samast riigikassast, kuhu seesamune maks tagasi kantakse. Tegemist on piltlikult öeldes raha ümbertõstmisega ühest taskust teise.

Kuigi meile väidetakse, justkui oleks Eestis maksukoormus Euroopa mõistes suhteliselt madal, on see Eesti jaoks siiski hullumeelselt kõrge. Maksukoormust saab tõlgendada mitmeti ja tänase tõlgenduse kohaselt arvutatakse maksukoormust palgafondi põhjal, mitte aga kättesaadava palga summast. See loob inimesele eksitava mulje, nagu oleksid numbrid madalamad kui need tegelikkuses on.

Allpool tabelis toome välja otsesed maksud palga suhtes. Vaatleme, kui palju saab riik maksuraha ehk kui palju peab inimene tegema tööd riigi jaoks ja enda heaks.

Näiteks: võttes aluseks keskmise töötasu ja tööaja 172 tundi kuus, tehakse enda heaks tööd 106 tundi ja maksude jaoks veel 66 tundi. Vaata allolevaid tabeleid.

Tegelikkus on veelgi trastilisem: kui kulutame palga ära, siis maksame veel 20% käibemaksu ehk saame seega 20% võrra palka vähem. Lisaks maksame kõiksuguseid muid makse, aktsiise ja riigilõive. Kokkuvõtlikult võiks öelda, et laias laastus teeme 86 tundi (100%) tööd enda heaks ja veel 86 tundi (100%) tööd maksude maksmiseks. Täpsemalt arvuta ise vastavalt oma saadud palgale, abiks on allolevad tabelid. Selline maksukoormus on ääretult ebaõiglane ja võtab tahtmise suuremat palka teenida. Isegi kui saad töötasu kätte 500 eurot (mille pealt riik on saanud juba 194 eurot), siis selle ärakulutamisel saab riik sellest veel 100 eurot (käibemaks 20%). Ja tuletame jällegi meelde, et siinkohal ei ole arvesse võetud kõiki muid makse, aktsiise ja riigilõive. Tihtipeale ei jätkugi nendeks.

Oluline on siinkohal veel ära märkida, et sotsiaalmaksu lugemine justkui tööandja kuluks on alatu demagoogiline võte meie seadusloomes. Tegelikkuses on kõik maksud töötaja kanda, sest need makstakse tema väljateenitud palga pealt. See on ühtlasi ka konfliktsete suhete põhjuseks tööandja ja töötaja vahel. Täna on tööandja justkui see kuriloom, kes lihtsalt ei taha suuremat palka maksta. Küll aga jääb varju, et enamik inimtööjõuga ettevõtteid ägab maksukoormuse all ega suuda töötajatele selgeks teha, et väiksema maksukoormuse korral võiks nende palk suurem olla.

 

Kuni 2018. aastani kehtis Eestis ühetaoline ja proportsionaalne tulumaks.

2017 Alampalk Keskmine palk Neto 1000 Neto 2000
Brutopalk 470,00 1221,00 1250,00 2546,68
Netopalk 100% EUR 398,46 977,64 1000,00 2000,00
Sotsmaks EUR 155,1 402,93 412,5 840,4
Sotsmaks % 38,92 41,21 41,25 42,02
Isikutulumaks EUR 54,62 199,41 205,00 455,55
Isikutulumaks % 13,71 20,40 20,5 22,75
Kogumispension EUR 9,40 24,42 25,00 50,93
Kogumispension % 2,36 2,50 2,50 2,55
Töötuskindlustus EUR 11,28 29,31 30,00 61,12
Töötuskindlustus % 2,83 3,00 3,00 3,06
Kokku Riik EUR 230,4 656,07 672,5 1407,45
Kokku Riik % 57,82 67,11 67,25 70,37

 

Alates 2018. aastast hakkas kehtima astmeline tulumaks.

2019 Maksuvaba Neto 1000 Keskmine Neto 1620
Brutopalk 518,67 1221,00 1407,00 2546,68
Netopalk 100% EUR 500,00 1000,00 1162,08 1620,00
Sotsmaks EUR 171,16 385,11 464,31 693,20
Sotsmaks % 34,23 38,51 39,96 42,79
Isikutulumaks EUR 0 125,00 194,27 405,00
Isikutulumaks % 0 12,50 16,72 25,00
Kogumispension EUR 10,37 23,34 28,14 42,01
Kogumispension % 2,07 2,33 2,42 2,59
Töötuskindlustus EUR 12,45 28,01 33,77 50,41
Töötuskindlustus % 2,49 2,80 2,91 3,11
Kokku Riik EUR 193,98 561,46 720,49 1190,62
Kokku Riik % 38,80 56,15 62,00 73,50

Bensiini ja diiselkütuse maksustamine 2019

Bensiin 95 EUR/L Juurde% Diisel EUR/L JuurdeHind%
Sisseostuhind 0,490 Sisseostuhind 0,557
Aktsiis 0,563 114,90% Aktsiis 0,493 88,51%
MinVaruMaks 0,040 8,16% MinVaruMaks 0,040 7,18%
Marginaal* 0,106 21,63% Marginaal 0,100 17,95%
Kokku 1,199 145% Kokku 1,190 114%
Käibemaks 0,240 48,94% Käibemaks 0,238 42,73%
Summa: 1,439 193,63% Kokku: 1,428 156,37%

*Marginaal on brutotulu, millest kaetakse kõik kulud + omanikutulu

 

Ostes 100 liitrit kütust, saab riik makse ja aktsiise alljärgnevalt:

Bensiin 95 100 L EUR Juurde% Diisel 100 L EUR Juurde%
Sisseostuhind 49,00 Sisseostuhind 55,70
Aktsiis ja muud* 84,28 172,00% Aktsiis ja muud 77,10 138,42%
Ost kokku ehk kuluosa palgast 143,90 Ost kokku ehk kuluosa palgast 142,80
tööjõumaksud 105,75 215,82% tööjõumaksud 106,83 191,80%
Kokku riigile: 190,03 387,82% Kokku riigile: 183,93 330,22%

*Arvestatud on ainult maksud ja välja jäetud on ettevõtte marginaal

Muud maksud ja aktsiisid

  • Maksud:
    • käibemaks: 20%
    • raskeveokimaks
    • tollimaks:
    • hasartmängumaks
    • ettevõtlustulu maks
    • keskkonnatasud
  • Aktsiisid:
    • vedelkütus
    • gaasiline kütus
    • tahkekütus
    • elektrienergia
    • alkoholi
    • tubakatooted
    • pakendi
  • Kohalikud maksud:
    • maamaks
    • reklaamimaks
    • teede ja tänavate sulgemise maks
    • mootorsõidukimaks
    • loomapidamismaks
    • lõbustusmaks
    • parkimistasu
  • Lisaks koormatakse inimest ka riigilõivude ja muude teenustasudega.
image_pdf

Author: admin