Maailmavaade

Poliitiline ehk ideoloogiline maailmavaade on majanduslike ja väärtuspõhiste tõekspidamiste kogum. Maailmavaade jaguneb:

  • majanduslikult:
    • vasakpoolne ehk vasakpoolsus
    • parempoolne ehk parempoolsus
  • väärtuspõhiselt:
    • liberaalne ehk liberalism
    • konservatiivne ehk konservatism

Tänapäeval ei ole ühtki poliitilist jõudu, mis oleks puhtalt üks või teine -ism. Maailmavaadete kohta on erinevaid käsitlusi, mis on valdavalt niivõrd segased ja demagoogilised, et annavad alust lõpututele tõlgendamistele ja mõttetutele vaidlustele. Kohati jääb mulje, justkui oleks see sihilik taotlus, et inimene ei saaks sisuliselt aru, mille või kellega tegu on.

Meie püüame käsitleda maailmavaadet võimalikult üheselt mõistetavalt, tuginedes olulistele faktoritele.

Vasakpoolsust ehk sotsialismi kirjeldab alljärgnev:

  • Riik – mida enam riik reguleerib ja sekkub (füüsiliste ja juriidiliste) isikute tegemistesse ja ellu, seda enam vasakul
  • omandriigiomand; mida vähem isikul omandiõigusi, eraomandit, tootmisvahendite eraomandust, seda enam vasakul
  • maksud – mida rohkem makse ja mida kõrgemad maksud on, seda enam vasakul
  • majandus – mida vähem vabaturumajandust, seda enam vasakul
  • haridus – mida enam rahastatakse haridust riiklikult, seda enam vasakul
  • tervishoid – mida enam rahastatakse tervishoidu riiklikult, seda enam vasakul

Parempoolsust ehk kapitalismi kirjeldab alljärgnev:

  • riik – mida vähem riik reguleerib ja sekkub isiku (füüsilised ja juriidilised) tegemistesse ja ellu, seda enam paremal
  • omand – mida vähem riigiomandust ja rohkem isikul omandiõigusi, eraomandust, seda enam paremal
  • maksud – mida vähem makse ja mida madalamad on maksud, seda enam paremal
  • majandus – mida rohkem on vabaturumajandust, seda enam paremal
  • haridus – mida vähem rahastatakse haridust riiklikult, seda enam paremal
  • tervishoid – mida vähem rahastatakse tervishoidu riiklikult, seda enam paremal

Väärtuspõhiselt liberaalsed:

  • isikuvabadused – mida enam isikul vabadusi otsustamaks oma elu üle, seda liberaalsem
  • arvestamine – mida enam inimene arvestab vaba tahte alusel teistega, ühiskonnaga, keskkonnaga, seda liberaalsem
  • sõnavabadus – mida rohkem sõnavabadust, seda liberaalsem
  • religioon – mida vähem sekkub religioon riigiasjadesse, seda liberaalsem
  • keel ja kultuur – kosmopoliitiline

Väärtuspõhiselt konservatiivsed:

  • isikuvabadused – mida vähem isikul vabadusi otsustamaks oma elu üle, seda konservatiivsem
  • arvestamine – mida vähem inimene arvestab teisega, ühiskonnaga, keskkonnaga, seda konservatiivsem
  • sõnavabadus – mida vähem sõnavabadust, seda konservatiivsem (tuleneb ajaloost, mil inimestel sõnavabadust pole olnud)
  • religioon – mida rohkem sekkub religioon riigiasjadesse, seda konservatiivsem
  • keel ja kultuur – rahvuslik

Tänaseks on ideoloogilised määratlused arenenud niivõrd demagoogiliseks ja kallutatuks, et inimesed ei saa enam isegi aru, mis on mis. Sellepärast kohtab ka aeg-ajalt meedia vahendusel koomilisi nähtusi, kus nii mõnigi liberaalsete vaadete pooldaja seisab kirglikult sõnavabaduse piiramise eest ning konservatiivid on hakanud teisalt jällegi sõnavabadust kaitsma.

Ühiskonna arengu seisukohast kannavad olulisi väärtusi mõlemad suunad. Ideaalis ei peaks need teineteisele vastanduma, vaid üksteist täiendama. Liberaalide ja konservatiivide omavaheline vaen tuleneb erakonnapoliitikast, mis ongi oma olemuselt võimuvõitlusest tingitud vastandamine.

Ühiskonnas on aga vaja mõlemat – liberaalsed vaated tagavad selle, et ühiskonnas saaks toimuda edasiareng, ning konservatiivsus aitab alal hoida väljakujunenud väärtusi ja stabiilsust, mis on olulised tugipunktid enese määratlemisel inimesena.

Author: EEK OrgGrupp