Haridussüsteem

Haridus on üks kolmest alustalast, mille puhul saab iga mõistlik Kodanik aru, et selle rahastamine maksusüsteemi kaudu tuleb ühiselt odavam kui eraviisiliselt. Hariduse rahastamine on osa riigieelarvest, mitte ei toimu kohaliku omavalitsuse kaudu.

Hariduse eesmärk on kujundada patriootlikke, teistega arvestavaid, kohusetundlikke ja mõtlemisvõimekaid kaaskodanikke, mitte kuulekaid alluvaid. Haridus peab andma inimesele praktilised teadmised ja oskused, mis on vajalikud igale noorele elluastumiseks.

  • Põhi- ja keskharidus on tasuta ning kohustuslik.
  • Koolieelsed lasteasutused on tasuta.
    • Keskhariduse programm peab sisaldama noorte spetsialiseerumist või kutse omandamist.
  • Kõrgharidus on tasuta ainult vajaduspõhiselt ehk riikliku tellimuse korral.

Õiglane on eestikeelse hariduse andmine juba lasteaiast alates, et vältida rahva lõhestamist keele alusel.

Riiklik õppekava peab sisaldama rahaharidust ja kodanikuharidust.

Rahahariduse raames omandab inimene muuhulgas järgmised teadmised:

  • miks on kodanikkonnal kasulik rahastada ühiselt maksusüsteemi kaudu haridust, tervishoidu ja turvalisust
    • tasuta haridus motiveerib võtma kohustust end harida
  • kuidas vastutustundlikult rahaga ümber käia
  • kuidas planeerida isiklike rahaliste vahendite kasutamist ehk koostada eelarvet
  • elementaarsed teadmised oma vara (õigused) ja võõra vara (kohustused) suhetest
  • isiklike reservide loomine ja kasutamine
    • investeerimine
    • likviidse raha haldamine
  • teadlikkus investeerimis- ja laenuriskidest

Kodanikuhariduse raames omandab inimene muuhulgas järgmised teadmised:

  • kodanikkonna võim
  • kodaniku õigused ja kohustused
  • valimistel osalemise tähendus

Haridussüsteem peab looma tingimused, et inimene saaks kujuneda kohuse- ja vastutustundlikuks kodanikuks.

Author: EEK OrgGrupp