President

Me tahame riiki, kus ei ole presidendi institutsiooni. Põhjused: > president ei täida riigis mitte ainsatki eriomast funktsiooni, mis jääks tema puudumisel täitmata > president ei loo…

Loe edasi » President

Omanikutulu

Omanikutulu on turumajanduse põhimõtte kohaselt omandilt saadav kasum. > Meil, Eesti Vabariigi kodanikel, on ühisvara (riigivara) ehk kodanikkonna kaasomand, millelt on õigus saada omanikutulu. Omanikutulu moodustub…

Loe edasi » Omanikutulu

Deklaratiivne

Deklaratiivsus tähendab tõestuseta, üldsõnaliste  ja mittemidagiütlevate väidete kogumit. Poliitikas hõlmab see ka rahvale sisutühjade lubaduste andmist. 00

Loe edasi » Deklaratiivne

Erakond

Erakondlik poliitika ehk partokraatia on tõelise demokraatia absoluutne vastand, mis on juba oma olemuselt ühiskonda lõhestav ja killustav. Erakonna eesmärk on võimule saamine ja kodanikkonna…

Loe edasi » Erakond

Tarbemaks

Tarbemaks on rahavoogude pealt arvestatav maks. Tarbemaksuga maksustatakse kõik rahakanded ja sularaha väljamaksed. Mida suuremad on rahavood, seda madalam on ka tarbemaks, mis sõltub eelarveliste…

Loe edasi » Tarbemaks

Jaga ja valitse

Jaga ja valitse” põhimõtte kohaselt tuleb rahvast lõhestada, killustada ja tülli ajada, et oleks hõlpsam valitseda, sest lõhestunud rahvas ei suuda moodustada ühtset jõudu ebaõigluse…

Loe edasi » Jaga ja valitse

Riik

Riigi tunnusteks on: kindel territoorium, rahvas, suveräänne võim. Eesti riik on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeimat riigivõimu teostab ühtse õiguskorra alusel hääleõiguslik kodanikkond….

Loe edasi » Riik

Partokraatia

Partokraatia on ühe või mitme erakonna (partei) võim, mis on kodanikkonna võimu (rahvavõimu) ehk tõelise demokraatia absoluutne vastand. Sest: – erakonnad tegelevad ainult erakonna kitsaste…

Loe edasi » Partokraatia

Vaba kodanik

Vaba kodanik on just nii palju vaba kui palju ta suudab vastutust kanda. Vastutustundlik kodanik arvestab teiste kodanikega, ühiskonnaga ja keskkonnaga! 00

Loe edasi » Vaba kodanik

Riigivanem

Riigivanem on Eesti Vabariigi Valitsuse juht ja riigipea, kelle kinnitab ametisse Riigikogu. Riigivanem valitakse avaliku konkursi korras parimate hulgast. Riigivanem ei valitse rahva ega kodanikkonna…

Loe edasi » Riigivanem

Külakogu

Külakogu moodustub majapidamiste esindajatest. Majapidamine on külade ja asumite väikseim üksus (korter või eramu), mille moodustavad inimesed, kelle elukoht on registreeritud rahvastikuregistris samale aadressile. Majapidamist

Loe edasi » Külakogu

Majapidamine

Majapidamine on külade ja asumite väikseim üksus (korter või eramu), mille moodustavad inimesed, kelle elukoht on registreeritud rahvastikuregistris samale aadressile. Majapidamist esindab vähemalt üks täisealine…

Loe edasi » Majapidamine

Riigvara

Riigivara on kodanikkonna ühisomand. Ühisomandit käsutab ja selle kasutamise üle otsustab ainult kodanikkond esindatuse kaudu, mitte riigiaparaat. 00

Loe edasi » Riigvara

Ainelised väärtused

Aineliste väärtuste loojad on ettevõtjad ja palgatöötajad (maksumaksjad), kes tegelevad tooraine hankimise, ümbertöötlemise ja nendega seotud teenuste osutamisega. 00

Loe edasi » Ainelised väärtused

Patrioot

Patriotism on moraalne ja poliitiline põhimõte, mille kohaselt väljendatakse ustavust ja lojaalsust oma riigile ning valmisolekut ohverdama isiklikud huvid oma riigi hüvanguks. 00

Loe edasi » Patrioot

Rahvas

Kõik inimesed, kes elavad alaliselt Eesti Vabariigis, on eesti rahvas. Nendeks on eestlased, venelased, ukrainlased jm rahvused. Rahvas ei teosta võimu – ei riigi ega…

Loe edasi » Rahvas

Ebaõiglast riigisüsteemi

Ebaõiglane on riigisüsteem, milles võim on valitsejate käes, et valitseda riigi alamate (rahva) üle. Rahvavõim on tühipaljas sõnakõlks, sest tegelikkuses valib rahvas endale valitsejaid. Õiglane…

Loe edasi » Ebaõiglast riigisüsteemi

Kodanik

Eesti Vabariigi kodanikud on kõrgeima riigivõimu kandjad ja ühisvara ainsad omanikud, kellel on õigus saada omanikutulu arvelt igakuist elatist sünnist surmani. 00

Loe edasi » Kodanik

Vajadused

Oluline on teadvustada ja mõista, et meie vajadused jagunevad isiklikeks ning ühisteks. On küll loomulik, et iga inimene soovib oma isiklikke vajadusi pidada esmatähtsaks, kuid…

Loe edasi » Vajadused

Olulisuse põhimõte

Riik kui süsteem saab toimida kodanike omavaheliste kokkulepete alusel. Kokku saab leppida olulistes küsimustes – mida isiklikumalt aga teemat käsitletakse, seda enam tekib erinevaid arusaamu…

Loe edasi » Olulisuse põhimõte