Põhiseaduse § 1 järgi on Eesti iseseisvus ja sõltumatus aegumatu ning võõrandamatu. Sellest tulenevalt on siseriiklik õigus ülimuslik Euroopa Liidu direktiivide ees ja vastuolus olevad aktid kuuluvad tühistamisele.
Meie Eesti Vabariigi kodanikena järgime põhiseadust ning oleme riikide liidu poolt, kuid seisame kindlalt liitriigi moodustamise vastu. Vaata ka: Euroopa föderatsioon!
Milleks meile vaja Euroopa Liitu?
Euroopa Liit õigustab end majandus- ja rahaliiduna, mille piires saavad riigid vabalt kaubelda ja inimesed vabalt liikuda, kuid kindlasti mitte poliitilise liiduna. Eriti oluline ja vajalik on aga Euroopa riikide tugev ühine liidupiiride kaitse.
14. septembril 2003 toimus rahvahääletus:
- Euroopa Liiduga ühinemise osas
- Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise osas
Rahvahääletuse nimekirjas oli 867 714 hääleõiguslikku kodanikku. Kehtiva hääle andis neist 553 111 ehk 63,74%. Tulemuseks oli:
- Jah: 369 657 ehk poolt oli 66,83% (369 657 / 553 111)
- Ei: 183 454 ehk vastu oli 33,17% (183 454 / 553 111)
Tegelikult aga hääletas poolt vähem kui pool hääleõiguslikust kodanikkonnast ehk 42,60% (369 657 / 867 714).
Ei ole õige ega õiglane, et nii vähese suhtarvu alusel saab rahvahääletusel panna paika meie riigi suveräänsusega seotud küsimusi. Meie arvates on õige ja õiglane, et osalenud kodanikest peaks poolt hääletama vähemalt 75%. Selleks on vaja muuta põhiseadust ja seda me ka TAHAME!
Mitte ükski Riik Euroopas ei ole oma sõjalise võimekuse poolest võrreldav suurriikidega. Seetõttu on mõistlik ka ühine kaitsepoliitika koostöös NATO-ga.
Kõige olulisem vajadus liidu järele tuleneb iseseisvate riikide julgeolekust. Eriti oluline on see Eesti jaoks, kuna meie naabriks on suurriik Venemaa, mis on jätkuvalt agressorriik. Nagu teame, okupeerib Venemaa iseseisvaid riike veel tänagi (Ukraina, Gruusia, Moldaavia, osa Eestist jm).
Vaata ka: Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon
